Home

Home page slideshow

Koostöös Eesti Elektritööstuse Liidu ja teiste erialaliitudega ilmub ajakiri, mis vahendab tööstusvaldkonna uudiseid ja probleeme, arvamusartikleid ning edu-ja persoonilugusid. Neljanda numbri põhiteemadeks on kaevandamisõiguse tasumäärad ja elektrienergia hajustootmise edendamine salvestiga mikrovõrgu abil.
EURELECTRIC 2016 aastakonverents toimub 6-7 juunil Vilniuses Leedus. Konverents keskendub uuele "elektrimaastikule" ning majanduslikele, õiguslikele, keskkonna- ja sotsiaalsetele teguritele, mille on põhjustanud keeruline ja digiteeritud madala süsinikusisaldusega elektrisüsteem, kuhu on lisandunud uusi tegijaid.

Latest article

Viimased artiklid

Eesti Elektritööstuse Liidu raport analüüsib elektritarbimise kogukulu Eestis ning esitab ettepanekud selle vähendamiseks. Raportis võrreldakse elektritarbimise kulu selle komponentide kaupa. Erilise tähelepanu all on Eesti võrdlemine samas elektrituru piirkonnas asuvate riikidega. Eesti Elektritööstuse Liit on lisaks koostanud juhtumianalüüsid, võrreldes erinevate võrgutasude põhimõtete mõju konkreetsetele Eesti olulistele elektritarbijatele. Käesolev raport annab selge ülevaate elektri hinnakomponentide tõusu põhjuste kohta koos hinnanguga nende mõjust tööstustarbija elektrihindadele. Raport annab kvantitatiivse aluse energiapoliitika meetmete kujundamiseks Eestis, mille eesmärkideks on suurendada Eesti tööstuste konkurentsivõimet.

2nd to 3rd latest articles

Eesti Elektritööstuse Liidu raport analüüsib elektritarbimise kogukulu Eestis ning esitab ettepanekud selle vähendamiseks. Raportis võrreldakse elektritarbimise kulu selle komponentide kaupa. Erilise tähelepanu all on Eesti võrdlemine samas elektrituru piirkonnas asuvate riikidega. Eesti Elektritööstuse Liit on lisaks koostanud juhtumianalüüsid, võrreldes erinevate võrgutasude põhimõtete mõju konkreetsetele Eesti olulistele elektritarbijatele. Käesolev raport annab selge ülevaate elektri hinnakomponentide tõusu põhjuste kohta koos hinnanguga nende mõjust tööstustarbija elektrihindadele. Raport annab kvantitatiivse aluse energiapoliitika meetmete kujundamiseks Eestis, mille eesmärkideks on suurendada Eesti tööstuste konkurentsivõimet.
Rahvusvaheline konsultatsiooniettevõte Ernst & Young (EY) analüüsis sel kevadel Eesti põlevkivitööstuse arengustsenaariume. Analüüsist selgub, et Eestis täna kasutatav iga-aastane keskkonnamaksude mehhaaniline tõstmine takistab põlevkivitööstuse uuendamist. Meelevaldselt määratud ja lühikest aega ette teada olevad maksud tekitavad ülemäärase riski, mis vähendab investeeringuid, mistõttu vähenevad töökohad ja seejärel kahaneb ka põlevkivitööstusest teenitav riigitulu. Peamised järelduse on järgmised: • Järgmise 10 aasta jooksul tuleb uuendada 75% tänasest põlevkivitööstusest. • Investeerimisotsusteks peavad keskkonnatasud olema ette teada vähemalt 10-15 aastat. • Investeerimiskindlus tagab töökohad Ida-Virumaal ja tõstab tööstuse osakaalu SKPst 4-7%ni.
Eelmisel nädalal levis ka Eestis uudis, et Lapimaal asuv Kevitsa niklikaevandus sai kohalikult omavalitsuselt laienemisloa. Õigus kaevandada aastas kümme miljonit tonni maaki teeb sellest Kanada ettevõttele kuuluvast kaevandusest põhjanaabrite suurima. Kontrastina sellele sõnumile kõlas mõned päevad varem, et Eestis võivad ettevõtted vähem kui kümne aasta pärast oma õlitehased sulgeda, juhul kui põlevkivi kaevandamisega kaasnevad keskkonnatasud tõusevad nii järsu sammuga, nagu praegu plaanitakse. Praegu õitsvat tööstusharu võib oodata ees kiire väljasuremine, kuna õli tõenäoliselt oluliselt ei kalline, küll aga kasvavad olulised kulud (keskkonnatasude kõrval ilmselt ka saastekvoodid ja kapitalikulud). Vaevalt et ka töötajad lepivad kümne aasta pärast praeguse palgaga. Õlitööstuse sulgemise tagajärjel sisemajanduse kogutoodang langeb, riik jääb maksudena ilma sadadest miljonitest eurodest, tuhanded töökohad kaovad, ühiskond satub silmitsi tõsise sotsiaalse kriisiga. Eriti Ida-Virumaal, kus olukord on niigi keeruline. Riigi julgeolek muutub haavatavamaks.